Daatum ja asukoht

Sageli tuleb meil väljendada dokumentides või muudes kirjatükkides mõnda ajahetke. Vaatame täna, millised on daatumi kirjutamise viisid ja mis saab, kui lisada sellele asukoht.

I. Daatum

Daatumit saab väljendada eesti keeles mitmel viisil.

1)     Kuu kirjutatakse sõnaga:

 Koosolek peeti 8. oktoobril 2018.

 15. jaanuari 2019. aasta ~ a seisuga ei olnud äriühingul võlgu.

 Valimised on 3. märtsil 2019.

Reeglid:

·       ühekohalised kuupäevanumbrid on ilma nullita (ebakorrektne on 04. mail);

·       aastaarv kirjutatakse neljakohalisena.

 

2)     Kuu kirjutatakse numbriga:

 Koosolek peeti 03.10.2018 ~ 3.10.2018 ~ 03.10.18 ~ 3.10.18.

 15.01.2019. ~ 15.1.2019. aasta ~ a seisuga ei olnud äriühingul võlgu.

 Valimised on 03.03.2019 ~ 3.3.2019 ~ 03.03.19 ~ 3.3.19.

Reeglid:

·       kui kuupäev ja kuu on mõlemad ühekohalised, võib panna nulli mõlema numbri ette või jätta selle mõlema eest ära (ebakorrektne on 3.03.2019 või 03.3.2019);

·       aastaarvu võib kirjutada ka kahekohalisena, v.a siis, kui tuleb kasutada sõna aasta või lühendit a.

 

3)     Kuu kirjutatakse Rooma numbriga:

 Koosolek peeti 3. X 2018 ~ 3. X 18.

 15. I 2019. aasta ~ a seisuga ei olnud äriühingul võlgu.

 Valimised on 3. III 2019 ~ 3. III 19.

Reeglid:

·       Rooma numbri ees ja taga on tühik, punkti kasutatakse üksnes kuupäeva taga ja ühekohaline kuupäev on ilma nullita;

·       aastaarvu kohta kehtib sama reegel mis punktis 2.

 

4)     Daatum kirjutatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601 järgi:

 2018-03-10

 2019-01-15

 2019-03-03

Reeglid:

·       daatumi elemendid on järjestatud suuremast väiksema poole ja nende vahel kasutatakse sidekriipsu (kui lisandub kellaaeg või nädal, siis ka suurtähti ja koolonit);

·       rahvusvahelist standardit kasutatakse esmajoones tekstides, kus ühtne üleilmne väljendusviis on vajalik. Tavalistes eesti tekstides ei ole nende reeglite järgimine vajalik.


II. Daatum ja asukoht

Kui dokumendile on vaja kirja panna, millal ja kus see on vormistatud, kasutatakse olenevalt asutuse sise- või asjaajamiskorrast kaht viisi.

1)     Daatum ja asukoht pannakse nimetavasse käändesse:

 Tartu, 03.10.2018 ~ 3.10.2018 ~ 03.10.18 ~ 3.10.18 ~ 3. oktoober 2018

 Sillamäe, september 2015

 16. veebruar, superministeerium

Reegel: daatumi ja asukoha vahel on alati koma.


2)     Daatum ja kohanimi pannakse muusse käändesse (tavaliselt sees- või alalütlevasse):

 Tartus 03.10.2018 ~ 3.10.2018 ~ 03.10.18 ~ 3.10.18 ~ 3. oktoobril 2018

 Sillamäel septembris 2015

 16. veebruaril superministeeriumis

Reegel: daatumi ja asukoha vahel ei ole kunagi koma.


Need reeglid kehtivad ka jooksvas tekstis:

 Kümnes seminar peetakse 03.10.2018 ~ 3.10.2018 ~ 03.10.18 ~ 3.10.18 ~ 3. oktoobril 2018 Tartus.

 Sel aastal oli töömess septembris 2015 Sillamäel.

 Peaministrikandidaadid debateerivad 16. veebruaril superministeeriumis.


Sõna aasta või lühendi a kasutamine ei ole daatumi ja kohanime siinse järjestuse kasutamisel tarvilik. Seda, kuidas need muudes ajaväljendites käituvad, on juba siin blogis kirjutatud. Muid numbrikirjutusnippe leiab Tuuli Rehemaa kogumikust „Arvukirjutus“ ja Maire Raadiku „Väikestest tarbetekstidest“.
Eelmine
Kas midagi saab teha, tehes midagi?

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: