Kas kohustuslane või kohuslane?

Üks sõnade loomise üldpõhimõtteid on ökonoomsus, mis muu hulgas tähendab, et sõna võiks sisaldada vaid selliseid liiteid, mis on vajalikud. Mida vähem tarbetuid liiteid, seda lühem ja seega ka selgem sõna.

Seepärast soovitataksegi kantseliitlike koheselt ja igapäevaseltasemel kirjutada kohe ja iga päev, filtreerima ja skaneerimaasemel filtrima ja skannima jne. Teisalt hakkavad ka sagedasti kasutatavad sõnad pika kasutamise käigus lühemaks kuluma:akumulaatorist on saanud aku, informatsioonist info, rull-lauast rula, majandussurutisest masu. Selline muutumine on keeles loomulik.

Teine sõnaloome põhimõte on selgus. Mõnikord juhtub, et ökonoomsus ja selgus satuvad omavahel vastuollu. Siis tuleb esikohale seada selguspõhimõte – sõnast pole ju kasu, kui ta on kena lühike, aga arusaamatu või mitmemõtteline. Eeskätt oskuskeeles võib mõnel lisaliitel olla seepärast sõna selguse mõttes väga tähtis koht. Üks sellistest sõnadest onkohustuslane.

Valitsus otsustas suurendada käibemaksukohuslase registreerimise piirmäära 40 000 euroni.

Välismaine ettevõtte ei ole alati tulumaksukohuslane Soomes isegi juhul, kui ettevõte praktiseerib äritegevust Soomes.

Eelmise aasta teisel poolel hakkas MTA rakendama uut lähenemist maksukohuslastele ja tegema n-ö etteteatatud külastusi.

Nendes lausetes on liitsõna tagumise osa -kohustuslane asemel kasutusel -kohuslane. Eesti keele seletavas sõnaraamatus on kohustuslane ja kohuslane üksteise sünonüümid, mis näitab, et keelekasutajad pruugivad mõlemat neist võrdselt samas tähenduses. Ent meie kirjakeele normi kajastava õigekeelsussõnaraamatu järgi on kohustuslane kohuslase täpsem variant. 2003. aastal antud keelenõus on sedasama öeldud. Aga kuidas ta siis täpsem on?

Põhjus saab selgeks, kui teeme nendele sõnadele tagasituletuse, st mõtleme, kuidas need on moodustatud.

  1. Sõna kohustuslane tuletatud sõnast kohustus (mis ilmselt on omakorda tuletatud sõnast kohus, aga see pole siin tähtis). Sõnale kohustus on liidetud liide -lane ja see annab kokku sõna kohustuslane.
  2. Sõna kohuslane tuleneks sõnast kohus, millel on laias laastus kaks tähendust ja seeläbi ka kaks käänamisviisi:
    • sõna, mis käändub kohus : kohtu : kohut, tähistab õigust mõistvat organit;
    • sõna, mis käändub kohus : kohuse: kohust, on sama mis kohustus.

Tagasituletusest selgubki eespool rõhutatud täpsusvajadus. Kohustuslane on laialt levinud oskussõna, mida kasutatakse enamjaolt majanduses, panganduses, raamatupidamises, maksunduses ja muudes rahaga seotud valdkondades. Täpses oskuskeeles tuleb termin moodustada nii, et mitmemõttelisust oleks selles võimalikult vähe ja selgust palju. Kui kohuslane võib olla keegi, kes on seotud kohtuga (nt kohuslane = riigikogulane, ajaloolane, erakondlane), aga ka keegi, kes kannab mingit kohust, siis sõna kohustuslane puhul sellist kahemõttelisust ei teki. Seega on oskuskeeles selgem (ehkki mitte ökonoomsem) kasutada sõna kohustuslane.

Üldkeeles on mõlema sõna kasutamine võrdselt võimalik, ehkki teadmine, et üks neist on täpsem kui teine, võib ka igapäevaelus kasuks tulla. On ju enamik meist maksukohustuslased.


Eelmine
Email, e-mail, emeil, mail, meil, e-post, e-kiri, elektronpost…
Järgmine
Reemast teemaks ehk uuest vanaks

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: