Pealkiri! Pealkiri? Pealkiri...

Täna tahaksin jagada üht tähelepanekut, mis on mulle viimaste aastate jooksul silma hakanud. Ehk on ka lugeja märganud, et trükimeedia väljaannete, aga ka muude kirjalike tekstide pealkirjade vormistusviis on läbi teinud suure muutuse. Kui varem oli kombeks, et pealkiri koosneb kas ühest või mitmest sõnast, ühest (harva ka mitmest) lausest või küsimusest, siis nende kõrval torkavad juba tükk aega silma kolm võõra mõjuga pealkirjamalli.

Esiteks levib kalduvus kasutada pealkirjades koolonit. Näiteks on uuema aja mood panna kooloni ette inimese nimi ja selle järele see, mida ta ütles:

   Ilmavaatleja: nädalavahetusel paistab päike.

Tavapärane pealkirjamall oleks Ilmavaatleja sõnul / väitel / prognoosi järgi paistab nädalavahetusel päike. Ilmselt lühiduse pärast on sellest aga loobutud ja vahel sarnanevad artiklikogumikud või ajalehed-ajakirjad juba nagu näidenditekstidele, kus on osatäitjate nimi, koolon ja seejärel öeldav tekst. 

Teiseks astub kooloni kõrvale mõttekriips. Ingliskeelses tekstimaailmas on levinud tava, mille järgi teatatakse lugejale kõigepealt põhiteema, seejärel lastakse tal mõttekriipsu või kooloni jagu selle üle mõelda ja siis öeldakse, millist nüanssi hakatakse lahkama:

  Rent Control: Pros and Cons

  Death penalty – is it beneficial or unfavourable?

Samalaadsed pealkirjakujud on ka eesti keeles tavalised (teise näite mõttekriipsu asemel on sidekriips seepärast, et tahtsin säilitada internetist võetud algupärandit):

  E-raamat: poolt ja vastu

  Kujundav hindamine - plussid ja miinused

Ilmselt mõjutab meid ka viis, kuidas näiteks otsimootorites teemad on vormistatud – seal on koolonid ja mõttekriipsud igapäevased. 

Kolmandaks levivad meil eeskätt ajakirjanduses pealkirjad, kus on kasutatud numbreid. Inglise tekstiõpetuses leitakse, et numbrite kasutamine teeb pealkirja ligitõmbavamaks, on uudne ja muudab artikli lausa klõpsuvabrikuks. Internet on täis selliseid pealkirju nagu:

  10 Ideas for Conversation

  28 Top Tips For Exams and Tests

  Online Advertising Techniques: 7 Biggest Mistakes

Ka meie tahame inglise kirjavormist malli võtta. Kohalikes väljaannetes on samasuguseid pealkirju kuhjaga, sageli lisandub neile ka mõni eelnimetatud võtetest:

  10 nippi, kuidas puhata keskkonnasõbralikult

  Küljendaja 10 soovitust teksti koostajale

  Õnnelikum aasta: 5 näpunäidet paremateks suheteks aastal 2012

  Kalvet: 8 nõuannet õigusabilt säästmiseks

Kui ingliskeelses maailmas on sellised pealkirjamallid loomulikud, siis meie keeles on näiteks kahe silma vahele jäänud eesti õigekirjareeglid, mille kohaselt kirjutatakse meil üldkeelses tekstis numbrid ühest kümneni sõnadega, vaid numbririkastes statistika-, matemaatika-, keemia- vm tekstides võib alla kümne jäävad arvud numbriga kirjutada. Muidugi võib mõista, et number torkab paremini silma kui sõna ja seepärast on see stiililine rõhutus lugeja püüdmiseks oluline. Ent kui tervel lehel on neli pealkirja, millest kõik algavad numbriga, siis võib see lugemise hoopis igavaks muuta.

Selline kooloni, mõttekriipsu ja numbrite liigsage tarvitus mõjutab kõiki tekstiloojaid. Iga päev aga sellist pealkirjamalli nähes ununevad meie enda keelevariandid ja võtab võimust teistsugune traditsioon. Silm harjub kõigega. Kuid kui kooloni, mõttekriipsu ja numbrite tarvitust pealkirjades võis viis aastat tagasi pidada millekski uuenduslikuks, põnevaks, enneolematuks, lugejat paeluvaks vormistiiliks, siis nüüd on sellised üheülbalised pealkirjad meedias üsna korduvaks ja nüriks muutunud.

Näiteks täna, 29. märtsil 2012, oli Postimehe võrguversioonis lõuna paiku üle 200 artikli ja 49 neist olid kooloni või mõttekriipsuga. Kui ajalehes on ligikaudu neljandik pealkirju ühesugused, siis mis on nende vormistusviisis enam uudset? Meie kirjatavas on soovitatud, et pealkiri peab olema huvitav, lööv, selge sõnastusega, väike sisukokkuvõte artiklist. Muidugi toob lisakammitsusi etteantud tähekohtade arv, eituse kasutamise keeld, aktiivsete tegusõnade kasutamise nõue jpm. Seepärast ongi hea pealkirja väljamõtlemine tükk tööd. Usun, et keelevälistest vahenditest on mõttekriips, numbrid ja koolon aga oma kuulsuseminutid küllaga ära kulutanud ja kätte on jõudnud aeg anda ruumi teistele huvitavust suurendavatele elementidele.


Eelmine
Mis vahe on korrektoril ja toimetajal?
Järgmine
Sõnade sõltumus

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: