Ikka veel on lain

Suur osa inimestest töötab praegu teistmoodi. Kasutusele on tulnud uusi termineid.

Oleme teada saanud, et õige on kirjutada koroonaviiruse haigus COVID-19 või koroonaviirus või COVID-19 või lihtsalt viirus, aga mitte koroonaviirus COVID-19 ega COVID-19 viirus vms, sest COVID-19 tuleb ingliskeelsest lühendist COronaVIrus Disease ja aastaarvust, mil see avastati. Viiruse enda nimi on hoopis SARS-CoV-2.

Samuti on mõnda terminit hakatud rohkem kasutama ja osa neist on käigupealt korrastunud: algsest distantstööst on saanud kaugtöö ja distantsõppe kõrvale on tulnud kaugõpe, mille vana tähendus enam ei kehti.

Viimati lisandus uude sõnavarasse drive-in-testimispunkt, mille kõrval või isegi asemel saaks olenevalt rõhuasetusest kasutada ja kirjutada sõnu läbisõidutestimispunkt või veel lühemalt läbisõidutestipunkt, ajutine testimispunkt, mobiilse testimise punkt või üldiselt lihtsalt testimispunkt. 

On üks arvutitööga seotud sõna, mis on vähemalt veerandsajandi meie keeles püsinud, ehkki seda on keerukas kirjutada ja käänata. Kui vahepeal tundus, et see hakkab tasapisi hääbuma, siis uues olukorras on märgata selle ehmatavat elavnemist. Sõna, millest räägime, on on line ~ online ~ on-line.

Kui see meile 1990ndatel koos internetiajastuga saabus, võeti see ingliskeelsena kasutusele, sest head omasõna ei olnud kohe asenduseks võtta. Kuid peagi asuti sellele vasteid otsima.

Ühe esimese sõnana pakuti väljas sidus-, mis oli seni tähendanud muu hulgas tihedat seotust. 1999. aasta ja 2006. aasta ÕSis loeti on-line taunitavaks sõnaks ja selle asemel soovitati sidus-, nt sidustöötlus. Euroülikooli 2000. aasta inglise-eesti tehnikasõnaraamatus on sõnad sidusmoodus, sidustalitlus, sidusprogrammeerimine, sidusseade. 2000. aastal alustanud Heikki Vallaste e-teatmik sisaldas sõnu sidusteenus ja sidustöötlus. Keeleveebis olevas Vello Hansoni ja Arvi Tavasti „Arvutikasutaja sõnastikus“ (2005) pakuti samuti ühe variandina sõna sidus-. Lauri Liikase ja Marilin Kesa „Arvutisõnastikus“ (2006) on vasted sidusandmebaas ja sidusteenus, kusjuures eristatakse ka sõnade on-line ja online vasteid.

Veel pakuti eelnimetatud sõnastikes mugandit onlain- ja selle kõrval sõnu aktiiv-, interaktiivne, dialoog-, ühendatud, reaalaja-, ühendusega, võrguühendusega, võrgu-, sise- ja elektron-. Olid onlain-maakler, onlain-analüüs, onlain-lett ja onlainteenus; online help oli (sise-)spikker, online document elektrondokument, on-line guide sisejuhend, on-line monitoring pidevseire, online transaction processing reaalaja-tehingutöötlus, IT-välistest sõnadest pakuti ÕSis lotomängus kasutatava on-line numbri asemel keelendit lisanumber.

Kui piirduda üksnes nende andmeallikatega, on näha, et nendeski oli väljapakutud vastete hulk suur ja valik kirju. Kuna keelekasutaja toona veel uut arvutimaailma hästi ei tundnud, oli ta kogu seda paletti nähes ilmselgelt segaduses ja tal oli raske õiget valikut teha, liiati kuna osa sõnu olid erialaspetsiifilised. Vajadus oli aga ühe hea üldkeelse sõna järele. Arvatavasti seepärast ei kadunud ka sõna online kuskile, vaid kindluse mõttes pruugiti sedagi üsna tihedalt edasi. Samal ajal ei tahtnud sõnaraamatutes esitatud üldsõna sidus- käiku minna, sest see tundus paljudele hägune. Muude vastetega juhtus nii, et mõni mõiste sai endale mitu sünonüümset terminit, mõnda terminit hakati kasutama jällegi eri mõistete tähistamiseks.

Ent katse leida üks hea üldkeelne sõna jätkus, sest online levis eeskätt igapäevakeeles. Näiteks soovitasid keelekorraldajad 2004. aastal eelistada online’i vastena sõna võrgu-:  online-raamatukogu asemel võrguraamatukogu, online-viktoriini asemel võrguviktoriin, väljendi public online services asemel avalikud võrguteenused. Juba 1999. aasta ÕSis oli kirjete hulgas sõna veeb. 2008. aastal tegi keeletoimkond otsuse, et nimena kasutatava Interneti kõrval võib pruukida ka üldist võrgustikku tähistavat sõna internet. Samal ajal arvutikeel korrastus, sõnad said inimestele selgemaks ja omasemaks, hakati tajuma mõisteid ja neid tähistavaid sõnu.

Ja ühel hetkel taibati, et see, mis on üldkeeles online, on enamjaolt võrgus, internetis ja/või veebis. Kuna online’i kõrval levisid sõnad, mille esiosas oli inglise keele sõnade net, web ja internet mõjul võrgu-, veebi- ja interneti-, hakati neid järjest enam pruukima ka algsetes online-sõnades. Kasutusele tulid võrguteenus, võrgukeskkond, internetipood, internetipank, internetiteenus, veebipood, veebiteenus. Natuke hiljem lisandusid veidi kitsamas tähenduses e-sõnad: e-koosolek, e-seminar, e-toimik, virtuaal-sõnad: virtuaalkoosolek, virtuaalkoolitus, ja lõpuks ka digi-sõnad: digidokument, digiõpik.

Ajaloolise täpsusega ei ole võimalik enam öelda, kas nende sõnade esiosas oli alguses inglise keeles net, web, internet, e-, virtual, digital või on-line või mis järjekorras nad kõik eesti keelde jõudsid. Igal neist on oma väike lisatähendus, kuid kõiki neid on mingis kontekstis võimalik online’i asemel pruukida. Siinjuures tuleb rõhutada, et IT-oskuskeeles on igal neist kindlasti erinev ja nüansirohke sisu. Aga sinna ei ole meil praegu kavatsust tükkida. Räägime üksnes üldkeelest, kus neid sõnu tajutakse kas osaliste või täielike sünonüümidena.

Osa keelekasutajaid on siiski seniajani online’iga harjunud. Nüüd, kus meil on sageli vaja virtuaalselt tegutseda, on see sõna taas igalt poolt välja piiluma hakanud. Ikka veel võib kohata sõnu online-koolitus, online-intervjuu, online kanalid, online-uudised, online-väljaanne, online-meedia, online-häkaton, online liitumine, online teenindus, online kasiino, online broneering, online-süsteem, online kasutamisõigus ja hiljuti torkas silma ka online karantiiniregilaulukoor.

Sõna online on võõra keele oma. See tuleb panna kaldkirja ja selle käänamisel on vaja kasutada otsekirjas ülakoma ja eesti keele käändelõppe. See on üsna tülikas ja seepärast jätab suur osa online’i kasutajatest selle tegemata, eirates sel viisil reegleid. Võib ka olla, et keelekasutaja ei ole ülakomaga käänamise reeglist teadlik.

Kui aga üle-eelmise lõigu näitesõnu vaadelda, näib, et kõigi asemel saab kasutada mõnda sünonüümi, mida ei ole vaja kaldkirjastada ega ülakomaga käänata:

  • veebikoolitus, internetipõhine koolitus, e-koolitus, videokoolitus, virtuaalkoolitus, digikoolitus
  • videointervjuu
  • veebikanalid, internetikanalid, e-kanalid, virtuaalsed kanalid, digikanalid
  • võrgu-uudised, veebiuudised
  • võrguväljaanne, veebiväljaanne, e-väljaanne, virtuaalne väljaanne, digiväljaanne
  • võrgumeedia, internetimeedia, veebimeedia, virtuaalmeedia
  • veebihäkaton, internetihäkaton, e-häkaton, virtuaalhäkaton
  • liitumine interneti kaudu, liitumine veebi vahendusel, liitumine elektrooniliselt, virtuaalne liitumine
  • veebipõhine teenindus, e-teenindus, virtuaalteenindus
  • internetikasiino, virtuaalkasiino, e-kasiino
  • broneering võrgu kaudu, interneti kaudu, veebi vahendusel, e-broneering, virtuaalne broneering
  • e-süsteem, veebipõhine süsteem, digisüsteem
  • võrgurežiim, veebipõhine režiim, digirežiim
  • e-karantiiniregilaulukoor, virtuaalne karantiiniregilaulukoor

Mõnikord tähistab online midagi, mis toimub reaalajas, peale klõpsates. Meedia kasutab sageli sõnu otsepilt ja otseülekanne. Kui online-intervjuu puhul on mõeldud, et inimene räägib otse-eetris, siis võibki öelda otseintervjuu või intervjuu otseülekanne, lisaks kasutatakse sel puhul sõnu videointervjuu või veebiintervjuu. Vahel võib näha sõna live või laiv, aga sellest võime rääkida mõnes järgmises blogikandes.

Online’i oskuskeelseid ajakohaseid vasteid leiab Vallaste sõnaraamatust ning andmekaitse ja infoturbe leksikonist AKIT.

Võtame asja kokku. Üht ühtset sõna online’i asendamiseks ei ole siiani leitud. Ent kuna me tajume selle tähendust paremini kui     25 aastat tagasi, ei ole ka põhjust enam seda keeruka kirjapildiga sõna pruukida, vaid kasutada selle asemel olenevalt olukorrast sõnu võrgu-, interneti, veebi, e-, virtuaal- ja digi-

Kutsun üles harjutama end kasutama selgemaid sõnu, mille puhul ei pea tegema kirjatehnilisi pingutusi. Aeg annab selleks praegu ju palju võimalusi.

Kõige lõppu jätan mõtteharjutuseks hea kolleegi Kristel Ressi hiljuti märgatud keelenäite. Hea lugeja, kuidas parandaksid?

Online-koolitused läbi veebi


Eelmine
Mäng võõraste lühenditega
Järgmine
Kas hakkame jälle väljuma?

Sellel postitusel on 5 vastust

lihtsalt "veebikoolitused"
a
27. märts 2020
veebikoolitused, e-koolitused, internetipõhised koolitused
Viivika
27. märts 2020
Aitäh! Valiksin ka midagi nende hulgast.
Helika
19. august 2020
xLBFqVdE
DAQnsEpgvtdil
24. august 2020
nsbCoLdm
bhzVgDkNGsudxfe
24. august 2020
Email again: