Keelekorraldusest kirjakeeleni*

Veebruaris ERRis ilmunud kirjatükis oli juttu sellest, kuidas keeles on korraga vaja nii muutumist kui ka püsimist. Selle tasakaalu hoidmise eest hoolitseb keelekorraldus, mis Krista Kerge sõnul „jälgib ja uurib tegelikku keelekasutust ja annab juhiseid selleks, et meie ühissuhtlus ja ühiskirjakeel oleks ühemõtteline ja enamikule vastuvõetav ning et oma stiilitaju saaks kontrollida.“

Sõnatähendusest keelekorralduseni

Kindlasti teab suur hulk lugejaid pikantset iiri anekdooti:

Abtiss küsis kloostrikooli kasvandikult Eileenilt: „Mida sa teed pärast lõpetamist?“

Neiu lõi silmad maha ja sosistas: „Minust saab prostituut.“

Abtiss minestas. Kui teda oli toibutatud, nõudis ta: „Korda, mis sa ütlesid!“

„Minust saab prostituut.“

„Jumal tänatud!“ lõi abtiss risti ette, „ma kuulsin ennist, et protestant!“


Kui sõnad on pusas

Oskussõnade loomisel on üks lähtekohtadest süsteemsus. Terminitest on lihtsam aru saada, kui nad on loodud mingi korrapära alusel. Sel viisil moodustuvad mõiste- ja terminipesad, mis võivad olla puu, skeemi, tabeli, sõnastiku vm kujul. Kui korrapära peale ei mõelda, võivad tekkida hoopis pusad, milles olevate mõistete ja terminite vahel on raske loogilist suhet näha. Vaatame seda pusade ja pesade teemat lähemalt.