Keelepõllule on asutud püstitama „silotorne“

Üks sõnade loomise viise on see, kui olemasolevale sõnale antakse teise keele toel uus tähendus. Mõnikord on see kujundlik, üles ehitatud sarnasusele. Nii oleme saanud endale (arvuti)hiire (mouse) ja nutiseadmed (smart devices).

Vahel võib mõne sellise ülevõtmisega kaasneda aga segadus vähemalt kolmel põhjusel:

1)  on veel inimesi, kes ei oska inglise keelt sel määral, et saaks ülekantud tähendusest aru (näiteks vilepuhuja võib tekitada mõttelünga, ent eestikeelne võrdkujund lokulööja oleks selgem);

2) me ei pruugi alati suuta eristada, millal on tegu otsese, millal ülekantud tähendusega (näiteks sõna key otsetõlke tormijooksu ajal oli raske mõista, kas võtmetehnoloogia on peamine, põhi-, alustehnoloogia või võtmete valmistamise tehnoloogia)

3) selline ülekanne ei ole alati vajalik, eriti kui meil on oma keeles nii otseseid kui ka kujundlikke väljendeid küllalt (näiteks on viimasel ajal selgusetu, mis ajahetke tähistavad täna või päeva lõpuks, aga sõnade praegu, tänapäeval, lähiajal või lõpuks, lõppude lõpuks, kõige tulemusena puhul oleks asi ühemõttelisem).  

Kohmakad ja vahel täitsa sobimatud kujundid tulevad meie keelde enamjaolt tõlkelaiskusest. Sageli muutuvad nad moesõnadeks. Oleme näiteks läbi põdenud piloodi (pilot), rohujuure tasandi (grassroot level), lülitamise (switch), sisendi (input) ja paljude teiste inglise kujundite ülimalt nakkavad viirused, mille tagajärjel on algsest eritähendusest saanud lõpuks universaalne, mida võib igal otstarbel pruukida.

Nüüd ongi jõudnud järg uue sedalaadi kujundsõna kätte.

Riigikontroll: Eesti edu pärsib silotornide probleem. (Äripäev)

Tööandjad: tööturu probleemide lahendamiseks peavad silotornid koostööle asuma. (Tööandjad).

Hannes Rumm: Eurorahaga silotorni-Eesti poole. (Delfi)

Erinevad õppeained ei peaks olema kui silotornid, ütles aga haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski … (Postimees)

Akadeemik Vilo: kvaliteedihüppeks tööstuses tuleb andmed «silotornidest» vabaks lasta. (Postimees)

«Silotornide» piiride lõhkumine tähendaks sisuliselt ministeeriumide praegusel kujul kaotamist ja keskse valitsusaparaadi moodustamist. (Postimees)

Eilsed sündmused annavad lootust, et erakondlik egoism, mis kõrgus nagu noodsamad «silotornid», mida riigireformi eestvedajad kujundlikuks näiteks tuua armastavad, on viimaks ometi ületatud (Postimees)

Tekib tunne, et PPA elab oma elu ja siseministeerium, kelle alluvuses ta on, tegeleb kõrvalasuvas silotornis teiste asjadega,“ ütles Talvik. (Õhtuleht)

Nagu näha, on silotorn jõudnud meie keelde hoopis teises tähenduses, kui me seda senikaua oleme tundnud. Näib, et ka selle moesõna kasutajad pole kindlad, kas lugeja täpselt aru saab. Seepärast on kõikides kirjutistes uus tähendus ka lahkelt üle seletatud:

Riigikontroll näeb järjest sagedamini olukordi, kus riigiasutuste üksikud tegevused või projektid on oodatud tulemused rohkem või vähem saavutanud, kuid üldine probleem pole lahenenud. (Äripäev)

Kuid tuleb tõdeda, et silotornid ehk eri ministeeriumid ja nende haldusalad ei suuda Eestis piisavalt heal tasemel koostööd teha ning igaüks toimetab pigem omaette. (Tööandjad)

Äsja seletas Garri Raagma Tartu Ülikoolist silotorni-Eesti mõistet just euroraha efektiivsest kasutamisest rääkides nii: "Eesti jätkab süveneva harukondliku juhtimise kursil, kus üks ametkond ja projektijuht ei tea, mida teine ametkond ja projektijuht teeb. Kohalikud omavalitsused on killustunud ja maakondlikku ühtset haldust enam ei ole." (Delfi)

Andmekasutuse optimeerimine eeldab valmidust koostööks – ei saa olla kinniseid eraldiseisvaid «silotorne», mille sisu ei ole teise tarbija jaoks kasutatav. (Postimees)

Analüüsi kohaselt on Eesti ministeeriumid kapseldunud nn silotornidesse ja koostöö puudumine põhjustab tihtipeale tegevuste dubleerimist. (Postimees)

Seega siis tähendab silotorn seda, et midagi tehakse teistest eraldi, omaette, ilma koostööta. Tõepoolest meenutab kujund silotorni, suletud tornikujulist mahutit, kuhu sööt, tsement või muu aine seisma pannakse. Kuid kas meil on seda kujundit vaja teisest keelest üle võtta, kui me peame seda pidevalt selgitama ja selle asemel oleks lihtsam kasutada omi?

Kui vaatame, mida meie oma tohutu sõnavaramu meile pakub, siis erinevaid allikaid, eeskätt saiti keeleveeb.ee uurides selgub, et meil on sama tähenduse väljendamiseks küllaga vahendeid, nii neutraalseid kui ka hinnangulisi, nii otseseid kui ka kujundlikke.

Tegusõnu (koos määrsõnadega, mida saab ka eraldi kasutada):

·        eraldi/eemale/kõrvale hoidma,

·         eraldi/eraldiseisvalt/omaette/isoleeritult/üksinda/üksikult/lahus tegutsema,

·         seltsimatult/omatahtsi toimima

·         olema isolatsioonis,

·         kapselduma,

·         keskenduma ainult ühele valdkonnale,

·         iga valdkonda ühekaupa käsitlema,

·         ainult enda huvides tegutsema,

·         ainult oma vaatevinklist nägema

·         oma mätta otsast / oma kandi pealt vaatama,

·         oma mätta/nina otsast kaugemale mitte nägema,

·         oma teed/rada kõndima,

·         oma joru ajama,

·         oma nurgas kükitama,

·         oma urus/kambrikeses istuma,

·         vanemast sõnavarast irruli olema,

·         mõnes kontekstis ehk ka tegutsema nagu luik, haug ja vähk.

Nimisõnu:

·        erak,

·         üksiklane,

·         nurgas istuja,

·         omaette nokitseja

·         koostööpelgur/-põlgur.

Vanemaid kõnekäände ja fraseologisme:

·        istub kui nui/nunn nurgas,

·         on nagu kamakäkk/pastel nurgas,

·         sööb üksi nagu isane kass.

Täpseimalt tähistab silotorni-kujundit minu arvates väljend nagu tigu oma kojas/karbis istuma või sinna pugema. Ja kui igaüks on oma kotta tõmbunud, lähebki ühine tegutsemine teosammul.

Sellise eraldi nokitsemise võiks lõpetada see, kui kõik tulevad oma nurgast keskpõrandale kokku, hakkavad koostööd tegema, ühiselt tegutsema, käsikäes edasi minema, seltsis sammuma, lähevad konnaperspektiivilt üle linnuperspektiivile, näevad üldpilti, ühinevad, lõimuvad, põimuvad jne.

Üks isiklik mõte veel. Ma ei tea, kuidas teistel, aga minu jaoks kaasneb sõnadega silo ja silotorn mingi ebamääraselt ebameeldiv hõng, ehkki tänapäeval võib kõik siloga seonduv olla lõhnavaba. Kui seda sõna kasutada, tekib tunne, et asi haiseb. Ega see pole ometi selle kujundi kasutamise lisaeesmärk?
Eelmine
Kuidas vormistada teemarida?
Järgmine
Kui sõnajärg lonkab

Sellel postitusel on 10 vastust

Aitäh hea loo eest! Olles Eestis eemal, poleks ma iial taibanud, mida "silotorni" abil tahetakse täpselt väljendada. Nüüd siis tean. Ja arvan samuti, et niisugused kõnekujundid tulevad kas oksamatusest või keelelaiskusest. Muuseas, olles NLi päevil olnud seotud rohujahu ja siloga, ei tahaks minagi arvata, et seos lõhna ja tolmuga võiks olla kujundi kasutamise lisaeesmärk - annaks see ju kujutatavale märksa negatiivsema varjundi. Siis võiks silotorni asemel kasutada ka välikäimlat elik peldikut, kus samuti omaette toimetatakse ning käimlate vahel ju teadupärast pole mingit ühendust, mis silotornide haldajatel võiks ehk telefonitsi eeldatavasti ollagi.
Riho
5. juuli 2017
Sõrmed läksid sõlme - ikka "oskamatusest" pidi see sõna olema!
Riho
5. juuli 2017
Aitäh, Riho, tabava kommentaari eest!
Helika
17. jaanuar 2019
Mina siin istun arvuti ees septembris 2019 ja jõudsin selle blogipostituseni guugeldades sõna "silotorn". Pean tunnistama, et ma ei suuda selle sõna tähedust eesti keeles meeles pidada, kuigi pean end keeleliselt üsna arenenud inimeseks :) Väga tore lugemine oli, aitähhhh!
Sirje
24. september 2019
Mina siin istun arvuti ees septembris 2019 ja jõudsin selle blogipostituseni guugeldades sõna "silotorn". Pean tunnistama, et ma ei suuda selle sõna tähedust eesti keeles meeles pidada, kuigi pean end keeleliselt üsna arenenud inimeseks :) Väga tore lugemine oli, aitähhhh!
Sirje
24. september 2019
Vääriks laiatarbekanalites uuesti postitamist aastal 2023.
Riina
27. aprill 2023
Aitäh mõtlemapaneva loo eest. Ega vahel taju isegi, miks oleme hakanud ühte või teist sõna kasutama.
Selles kontekstis tõesti kui räägitakse kapseldumisest enda valdkonnas või asutuses silotorni väljendit kasutades, mul alati kangastub silme ees pilt Muuga hiigelsuurtest viljamahutitest, mis seisavad kõrvuti, igaühes oma vili (kui üks tühjaks saab, poest kaob nt sai, aga leiva kogust teise torni vilja arvelt ei kasvatata).
Ei miskit lehka vms, plastist välikäimlate kasutamisel kapseldamiseks kangastuks odööri rohkemgi.
Mulle ka silotorni väljend üldse ei meeldi, oma valdkonda või asutusse kapseldumine on parem. Merendusvaldkonnas asjatundmatust nimetatakse nt merepimeduseks.

Iseasi kas 2023. aasta ümberkorraldused ministeeriumites vähendavad kapseldumist ja parandavad valdkondade ülest suure pildi tajumist, kui seda pole suutnud aastaid tagasi suure riigimaja rajamine, kus kôik juba ammu koos. Asi on pigem juhtimises, meil on valdkondade ülene juhtimiskriis.
Hea lugu, tornide kõrval on kõrva taha panna muudki :) Nüüd nuputan, kustkohast on tulnud väljendid keskpõrandale kokku tulema ja teema on laual. Mida need tähendavad?
Ja miks kaautatakse sõna kantseliit? Võõrsõnalembus sobiks ju paremini, kõigile arusaadav.
Tasub ametniku soovitussõnastikku lugeda:
https://www.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?Q=kantseliit
Mairold
27. aprill 2023
"Keskpõrandale kokku" tuleb mh nt siit - https://sasslantis.ee/lyrics-lastelaulud-tere_tibukene.
Pärtel
30. aprill 2023
Kantseliit ei pruugi üldse võõrsõnaline olla. Vt nt "Juhatus teostab kaalutlust üksikjuhtumi põhiselt".
Pärtel
30. aprill 2023
Mumst on silotornide mõiste kasutamine väga tabav kui räägitakse eri riigiasutustest, kes tegelevad samal eesmärgil sama tegevusega, kuid teineteisega koostööd ei tee.
Ei ole päris sama, et igaüks nokitseb omaette enda asja ajada.
K
7. mai 2024
Email again: