Neli nõuannet õigusteksti üksuste käänamise kohta

Mõnikord on teksti kirjutades vaja viidata õigusaktidele, lepingutele, otsustele või muudele õigustekstidele. Täna vaatame üle neli põhireeglit, kuidas ja millal tuleks õigusteksti üksusi käänata.
Näited pärinevad peamiselt kohtuotsustest, kuid reeglid kehtivad igasuguse õigusteksti viitamise kohta.

1.   Kui tegusõna nõuab käänamist, tuleb käändelõpp lisada sidekriipsu abil ka lühendite ja märkide järele.

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: …juhindudes KrMS §-st 390

Käändelõpp tuleb panna sellepärast, et juhinduma nõuab seestütlevat käänet.

Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör KarS § 175 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 6 kuud. KarS §-s ~ §-ga 175 ettenähtud kuriteo

Sõna ettenähtud nõuab siin lauses seesütlevat või kaasaütlevat käänet.

Märkus. Eraldi küsimusi tekitab kohtuotsustes leviv väljendusviis, kus kuritegu on mingi seadusesättega ette nähtud (vrd kodukorra p-s 1 ettenähtud nõuete täitmine, lepingu §-s 3 ette nähtud töö valmimine, asutuses ette nähtud vahendite kasutamine). Kui kuriteo toimepanek on ette nähtud, siis peaks tavainimese arusaama järgi kõik korras olema, sest see, mis on seadusesättes kirjas, ongi ära tehtud – ettenähtud kuritegu on toime pandud.

2.    Väiketähtlühendi käändelõppu näidatakse alates ainsuse sisseütlevast.
Omastavale ja osastavale käändele viitavat tüvevokaali lühenditesse ei lisata, sest eesti keele oskaja on nii tark küll, et oskab need kaks käänet ise lugedes juurde mõelda.

Lepingu p-i 3 parandust ei saa arvesse võtta, sest see jõustus pärast 1. aprilli. → lepingu p 3 parandust

Põhiseaduse §-i 40 kohaselt on igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. → põhiseaduse § 40 kohaselt

Kui viidatavaid üksusi on mitu, tuleb aga lisada mitmuse nimetava, omastava või osastava käände kasutamisel selle lõpp. Ainsuse tüvevokaali aga enne käändelõppu ikkagi ei lisata:

Hageja on jätnud täitmata ka lepingu p 6.2.1.1. ja 6.2.1.2.jätnud täitmata p-d 6.2.1.1 ja 6.2.1.2

 Info [..] aktsiate  ülevõtmispakkumise kohta on siseteave Väärtpaberituru seaduse § 1884 lg 1, 4 ja 5 tähenduses. → väärtpaberituru seaduse § 1884 lg-te 1, 4 ja 5 tähenduses

3.   Eestis on seaduse suurim üksus tavaliselt osa, siis tuleb peatükk, jagu, paragrahv, lõige, punkt ja alapunkt. Mõnikord tuleb viitamisel nimetada mitut üksteisele järgnevat õigusakti üksust. Sellisel loetlemisel jäävad kõik üksused peale viimase omastavasse käändesse, mida kirjas ei väljendata (vt eelmine punkt). Alles tagumise üksuse lõppu pannakse kääne, mis peab tegusõnaga ühilduma. Järgmises näites on aga käändelõpp pandud esimese üksuse taha, paragrahvimärgi tagant on puudu mitmuse kääne ja lõike lühend on sootuks käänamata:

Korraldus ei vasta HMS-s § 54 ja 55 lg 1 sätestatud nõuetele. HMS §-de 54 ja 55 lg-s 1 sätestatud nõuetele

Teises näites on seesütlevat käänet liiga ohtralt kasutatud – see peab minema ainult viimase üksuse lõppu:

… tegi ettepaneku jätta hinnast tulenevalt kasutamata LKS §-s 16 lg-s 2 sätestatud ostueesõigus. jätta (kõrge) hinna tõttu (?) kasutamata LKS § 16 lg-s 2 sätestatud

Rohkem on aga levinud hoopistükkis selline olukord, kus käändelõpp ununeb, nagu sai juba kirjeldatud punktis 1:
Lähtudes perekonnaseaduse § 120 lg 1 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja lähtudes § 120 lg-st 1
KELS § 10 lg 1 sätestatud kohustuse täitmiseks tuleb vallal tagada … § 10 lg-s 1 sätestatud
Töövõtja tasu muutus sissenõutavaks tööde lõpetamise aktide allkirjastamisel kooskõlas VÕS § 637 lg 4 kooskõlas § 637 lg-ga 4
korraldus nr 888-k [on] tühine vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 vastavalt § 63 lg 2 p-le 5
Kaebaja juhindumine HKMS § 37 lg 2 p 4 ei ole asjakohane § 37 lg 2 p-st 4

Märkus. Euroopa Liidu õigustekste liigendatakse ja kirjutatakse üksusi pisut teistmoodi: seal on rohkem liigendusüksusi (nt peale jagude ka alajaod, peale lisade ka liited), teised sõnad (sõna paragrahv ei kasutata, kuid pruugitakse sõna artikkel) ja mõneti teine kirjapilt (meie õigusruumile omase lisa 2 asemel on II lisa jne). Ent ka nende üksuste käänamisel kehtivad samasugused reeglid: Määruse nr 854/2004 artikli 5 punktides 1, 4 ja punkti 5 alapunkti a ning punktis 7 on sätestatud …→ artikli 5 punktides 1, 4 ja punkti 5 alapunktis a ning punktis 7 on sätestatud

4.   Märkide ja lühendite kasutamise peamine eesmärk on lühendada. Muu hulgas võiks vältida ka üksuste tarbetut kordamist. Näiteks kui lauses viidatakse kõrvuti mitmele samas käändes paragrahvile, kirjutatakse paragrahvimärk ainult üks kord ja sellele lisatakse sobiv käändelõpp, millel on vajaduse korral ka mitmuse tunnus:

Käesolevas kriminaalasjas tehtud jälitustoiminguid on kasutatud KarS § 294 ja § 298 sätestatud kuritegude tõendamiseks. → §-des 294 ja 298 sätestatud kuritegude

Lühendamise eesmärgil ei ole kombeks ka sama(de) põhiüksus(t)e eri allüksustele viitamisel samu elemente korrata:

Kaitsja leiab, et maakohtu otsuses esinevad selle apellatsiooni korras tühistamise alused, millised on sätestatud KrMS § 338 p 3 ja KrMS § 338 p 2 → mis on sätestatud KrMS § 338 p-des 2 ja 3.

Kahekordset paragrahvimärki eesti kirjakeeles mitmuse väljendamiseks ei kasutata:

Vastastikused kohustused on sätestatud TLS §§ 15 ja 28. → TLS §-des 15 ja 28

Lisanõuandeid õigusteksti üksuste kirjutamise kohta jagatakse veel siin.
Eelmine
Mis on juhtunud adresseerimisega?
Järgmine
Sõnadest „vabandust“, „vabandan“ ja „vabanda“ ning natuke lokaliseerimisest

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: